Narratiivimaatriks

Siia on koondatud korduvad sõnumid, mille kaudu vaenulik meedia Eestit kujutab. Iga artikkel liigitatakse teema ja peamise käsitlusviisi järgi.

Kuidas me propagandat tuvastame?

Me analüüsime, millest artikkel räägib ja millisel viisil seda tehakse ning milliseid mõjutusvõtteid kasutatakse. Nende hinnangute põhjal tekib artikli riskiskoor.

Sõnumi tuvastamine

Keelemudel hindab, millist korduvat propagandasõnumit ehk narratiivi artikkel kannab, ning liigitab selle teema ja käsitlusviisi järgi:

Teema
Julgeolek Ühiskond Majandus
Käsitlusviis
Eesti kui oht Eesti kui nõrk riik Eesti on ise süüdi

Mõjutusvõtete hindamine

Süsteem otsib tekstist tunnuseid, mis eristavad propagandat tavalisest ajakirjandusest:

Neg. terminite lähedus
Eesti mainimisel kasutatakse halvustavaid või süüdistavaid sõnu
Võrdlev raamistus
Eestit kujutatakse kallutatult negatiivsel viisil
Sihtimise intensiivsus
Kui tugevalt Eestit rünnatakse
Tsitaatide osakaal
Mil määral kasutatakse ühepoolseid või küsitava autoriteediga tsitaate
Anonüümsed allikad
Viidatakse nimetutele või segase taustaga allikatele
Küsimuse pealkiri
Pealkiri vihjab juba ette soovitud järeldusele
Riskiskoor: koondab kuue mõjutusvõtte hinnangud üheks hindeks punktiskaalal 0–1 ja näitab, kui suure tõenäosusega on tekst osa vaenulikust mõjutustegevusest.

Korduvad sõnumimustrid

Iga lahter näitab üht tüüpilist propagandanarratiivi ehk korduvat viisi, kuidas Eestit vaenulikus meedias kujutatakse. Kliki lahtril, et näha näiteid ja selgitust.

KÄSITLUSVIIS TEEMA Eesti kui oht Eestit kujutatakse Venemaa või teiste riikide ohustajana Eesti kui nõrk riik Eestit kujutatakse nõrga, läbikukkunud või naeruväärsena Eesti on ise süüdi Väidetakse, et Eesti probleemid on Eesti enda põhjustatud
Julgeolek Sõjaline julgeolek NATO riigikaitse Eesti kui oht Eesti kui sõjaline oht Venemaale Eesmärk: õigustada Venemaa agressiivset sõjalist hoiakut. Eestit ja NATO-t kujutatakse Venemaad ähvardava sõjalise ohuna: NATO laienemine, agressiivsus, Eesti kui NATO platvorm Venemaa vastu, tuumarelvadega hirmutamine. Eesti kui nõrk riik Eesti kaitse on nõrk Eesmärk: õõnestada usaldust Eesti riigikaitse ja NATO vastu. Eesti kaitsevõimet pilgatakse (pabertiiger, nõrk armee, ainult näiline kaitse) ja NATO kollektiivkaitset alavääristatakse. Eesti on ise süüdi Eesti tekitab ise julgeolekuprobleeme Eesmärk: näidata, et Eesti venevastane poliitika kujutab Eestile endale ohtu. Väidetakse, et Eesti ohustab end ise, sest on ise agressiivne, provotseerib Venemaad või manipuleerib NATO liitlasi.
Ühiskond Sisepoliitika vähemused identiteet Eesti kui oht Venekeelse vähemuse tagakiusamine Eesmärk: lõhestada Eesti ühiskonda etniliste rühmade kaudu. Eestit süüdistatakse russofoobias, apartheidis ja vene keele allasurumises. Eesti kui nõrk riik Eesti ühiskond laguneb Eesmärk: kujutada Eestit läbikukkuva ja lootusetu riigina. Näidatakse Eestit ebaõnnestununa ja rõhutatakse demograafilist katastroofi, ajude äravoolu ja moraalset lagunemist. Eesti on ise süüdi Venemaa-vastasus kahjustab Eestit Eesmärk: näidata, et Eesti maksab oma poliitiliste valikute eest kõrget hinda. Väidetakse, et Eesti ühiskond kannatab russofoobia ja Venemaa-vastase poliitika tõttu.
Majandus Majanduspoliitika sanktsioonid energeetika Eesti kui oht Eesti majanduspoliitika on vaenulik Eesmärk: näidata Lääne sanktsioone ebaõiglase ja ebaseaduslikena. Eesti ja EL-i majanduspoliitikat kujutatakse agressiivsena: sanktsioonid, majandussõda, Vene varade varastamine. Eesti kui nõrk riik Eesti majandus kukub kokku Eesmärk: näidata, et Eesti on majanduses läbi kukkunud. Rõhutatakse majanduskriisi, tööpuudust ja ettevõtete sulgemist, püüdes näidata Eesti majandust kokku varisevana. Eesti on ise süüdi Eesti kahjustab oma majandust ise Eesmärk: näidata, et sanktsioonid kahjustavad Eestit rohkem kui Venemaad. Väidetakse, et sanktsioonid ja Venemaa-vastane poliitika, mis on lõiganud majandussidemed Venemaaga, pöörduvad Eesti enda vastu.

Teavita propagandast